O tempora, o mores aga nüüd olen siis minagi hakanud blogi pidama, eeskätt muidugi selleks et ka inimesed kel pole selliseid võimalusi ega ressursse et kõiki huvitavaid kohti Eestimaal külastada saaksid mingi ülevaate Eestimaa puhkekeskustest sest nagu õeldakse otium reficit vires.
Esmalt muidugi pean ette vabandama oma fotode kvaliteedi pärast sest siiani olen ma tegelenud küll ohtrasti maalikunsti mitte aga odava aga siiski rahvapärase fotokunstiga.
Kuuldused Laulasmaa spa pankrotist ja sulgemisest on tugevasti liialdatud, koht toimis ning külastajaid ka hotelli poolel paistis olema ohtrasti. Esimene emotsioon selle kohaga oli siiski negatiivne sest väljalubatud kogu päeva kestma pidanud üritus koos hobuste, ponide, batuutide, lasketiirude jms meelelahutusega oli juba kella neljaks päeval oma tegevuse lõpetanud.
Spa ise on suhteliselt keskmise hinnaga, ühe lapse ja kahe täiskasvanu pileti eest laupäevasel päeval küsiti 300 krooni 3 tunni eest. Selle sees on siis 20 meetrine ujumisbassein, vastuvoolubassein, massaazibassein, lastebassein, mullivann ja välibassein. Selle hinna sees on ka tavaline leilisaun, muude saunade eest tuleks lisaks juurde maksta. Samuti puudub seal ka liutoru ning kogu kompleks on suht väikese ala peal, külastajaid oli küll piisavalt aga mitte liiga palju. Kellele meeldib ujumisbasseinis soe vesi siis on see just õige koht samas vettehüppeid seal teha eriti ei õnnestu sest ka basseini sügavamal poolel jääb just nimelt sügavusest puudu ning seetõttu pole seal ka vettehüppe aluseid. Mis meeldib on see et vesi pole liialt klooritatud nagu see on tihti just suuremates veekeskustes. Igasugu lisavarustust lastele saab vabalt basseini kõrvalt ainult ujumisprille ei paistnud seal olevat.
Suurim tõmbenumber on seal vastuvoolubassein ning enamus rahvast tegutseb seal ning seetõttu on ujumisbasseinis mõni rada alati vaba. Leilisaun on väike aga seetõttu ka kergelt kõrgemad temperatuurid saavutatavad mida paraku ei saa suurte veekeskuste saunades, peale sauna on hea joosta kohe välibasseini mis keskuse väikeste mõõtmete tõttu lähedal.
Ainus asi mis ei paista kooskõlas olevat kogu muu keskusega on riietusruum mis oleks pärit pigem kaugest minevikust mitte tänapäevasest hoonest, osade kappide ees pole istumisvõimalustki. Neiu letist seletas aga lahkesti et jaanuaris pannakse pooleks kuuks veekeskus kinni ning siis ehitatakse garderoobide osa ümber.
Peale kolmetunnist rahmeldamist tekib alati meeletu nälg, varasemal ajal on veekeskuse kõrval väike pannkoogikohvik, õhtusel ajal tuleb aga minna teise korruse kaudu hotelli poolele ning satute restoranikompleksi mille esimese osas on rootsi laud, tagapool aga eraldi peenema sisustusega a la carte restoran kuhu siis meiegi oma sammud seadsime. Lõhefilee porgandirisotto ja asparaagusega küll maitsemeeli ei üllatanud aga teenindus oli väga proffesionaalne ja meeldiv.
Sellised nö laagriplatsid on autoparkla läheduses ning suvel oli seal ümbruses telkijaid suht ohtrasti. Standardvarustuses on lükkekohal grillrest ja varju all kuivad hakatuspuud ja kirves.
Rabasse tehti sellel suvel uus laudtee ning raja äärde paigutatud infotahvlid sealsete taimede ja looduse kirjeldustega.
Taamal paistab Kakerdi järv ehk raba süda. Vesi on seal nii happeline et kalu ega taimi seal järves pole. Samas pidi see ujujale siidiselt pehme naha andma kuigi kümmelda seal ei soovitata sest põhi on vajuv turbapinnas. Järve taga paistev kõrgem metsaga ala on hiiesalu kuhu pääseb ümber järve kulgevat rada pidi.
